Rate yourself and rake yourself..

     Ma ei ole kohutavalt kaua kirjutanud, ma tean, vabandan. Lihtsalt.. ma pole viitsinud või tahtnud kirjutada.. võib olla mul lihtsalt ei ole olnud millestki kirjutada. Olgugi et selle ja eelmise postituse vahele on jäänud nii kevadvaheaeg, mille veetsin Küprosel kui ka eksamid mai lõpus-juuni alguses. Okei, seega mul o l i mida kirjutada, ma lihtsalt ei viitsinud, let's be truthful. Oma osa oli ka sellel, et mul pole olnud väga pilte ja ilma piltideta on postitus kuidagi veidralt tühi.
     Igatahes, ma lisasin blogisse kaks uut tekstilahtrit, mida võite näha seal paremal, pildi ja selle pika-pika teksti all. Üks neist on "currently reading" kus on näha, mis raamatut ma parasjagu loen ja teine on "most recently watched" mis näitab mis filmi ma viimati vaatasin (kui nime peale klikata viib see teid imdb lehele). Kui mul väga igav on või keegi väga tahab (msn, facebook, kommentaarid) siis ma võin neist oma review ka teha - mis mina filmist/raamatust arvan, kas ma soovitaksin, võib olla lühike sisukokkuvõte, mõne ütlused - sest mul on teatud thing igasuguste sügavmõtteliste tsitaatide ja quote'ide suhtes - kuidas mina seda tõlgendan ja nii edasi.
     Ilmselgelt ei viitsi ma hakata kirjutama k õ i g e s t, mis ma vahepeal teinud olen, sest teatavasti olen ma teinud palju asju. Seega kirjutan ainult mõnest hilisemast sündmusest.
     Kahekümne esimesel käisin näiteks Pärnu rannas taevalaternate festivalil. Kõik, kes on näinu Tangled'it peaks teadma mis on taevalaternad - just nimelt, need on need samused lendavad laternad, mida rapuntzel meeleheitlikult vaatama tahtis minna. Igatahes lasti neid suurel hulgal taevasse lendlema - kusjuures ei korraldanud seda linn ise, vaid mingisugune taevalaternate klubi või asi. Laternaid sai koha pealt osta ja neid sai kaasa võtta ja see et osalejaid n i i palju oli, oli tõesti vägev. See ei olnud küll nii metsik kui Tangled'is, sest inimesed lasid neid üsna erinevate vahedega õhku, aga taevas oli mingi hetk siiski erivärvilisi taevalaternaid täis ja see oli mõnus vaatepilt. Ma lisaksin pilte ka, aga meie kaameraga tehti ainult lühikesi filmikesi ning Raksu pole pilte veel arvutisse pannud.
     Päev enne seda, kahekümnendal, käisin Mammu (suhkruprintsess) üheksanda klassi lõpetamisel. Mis puutub lõpetamisesse, siis see oli hästi armas. See oli hästi personaalne, igale lõpetajale läheneti isiklikult ja see kuidas kõik - alustades vallavanemaga ja lõpetades koolidirektoriga - kõiki teadsid oli hästi armas. Minu enda lõpetamine oli sellessuhtes teistsugune. Kuna ma käin suures koolis kus lõpetajaid on iga aasta 90-100, siis oli meie lõpetamine kuidagi pinnapealsem. Mammu käib seevastu väikeses koolis, lõpetajaid oli 16 ja oli aega kõigist pikemalt rääkida ja nende tegusid-ütluseid meenutada.
     Mis puutub üleüldse üheksanda klassi lõpetamisesse, siis see on tegelikult ühe üsna suure verstaposti ületamine. Üheksa aastat on koolis käidud, klass läheb üldjuhul lahku, võib olla ei näegi suurt osa enam kunagi. Ma mäletan, kuidas kuskil kuu aega enne lõpetamist meie kooli direktor rääkis, kuidas see otsus, mis sa üheksandas teed - kuhu edasi õppima minna - ja siis ma mõtlesin et "prsh, mis see ikka ära ei ole" ja nüüd hakkan ma nagu vaikselt taipama, mida ta mõtles. Sellessuhtes, et mina tegin ilmselgelt vale valiku. Ma läksin täielikku reaalklassi, matemaatika-füüsika kallakuga ja ma olen n i i vales kohas. Ma tahan saada psühhiaatriks või kirurgiks, siinkohal olen ma kahevahel, aga mõlemal juhul pean ma arstiteaduskonda minema ja mu reaalklassiharidus pole selle jaoks just kõige õigem. Ma peaksin olema kuskil heal tasemel loodusainete klassis või äärmisel juhul humanitaaris. Reaal on miski, millega ma ei plaani väga midagi teha, aga see selleks. Eks ma käin oma reaali ära, pingutan loodusainetes lihtsalt rohkem ja loodan parimat.
     Ja nüüd natukene tulevikku põigates, kahekümnendal juulil lähen inglismaale, kolmekümnendal läheme õega Alton Towerisse - suur lõbustuspark, googeldage ise - millalgi läheme šoppama, kavatsen osta riideid ja raamatuid, vahepeal käin õega neli päeva tööl ja sügiseks peaksin seega saama.. trummipõrin.. TUHKRU!
     Okei, nüüd ma läksin kergelt hoogu selle postitusega, aga jah.. edaspidi - nagu alati - üritan olla piisut aktiivsem.