September 29, 2011

But with you it's like the first day of my life..

     RETSIPÄEV III a.k.a nanananananana BATGIRL

     Täpselt nii nagu iga hommik, hakkas päev koolimaja ees rivistumisega. Anti teada, et sel päeval peab vile peale ühel jalal hüppama, üks jalg taha ja üks käsi ette sirutatud - u know, that superman pose. Laulsime jälle, tegime niisama nalja ja siis tuli kooliring. Seekord pidid kõik rivvi võtma, toetama käed ees oleva õlgadele ning siis pidi jooksmine toimuma sellises pikas-pikas jorus, mis ilmselgelt eriti hästi välja ei tahtnud tulla. Ja ma kandsin jälle oma toredaid number suuremaid kingakesi, mis tähendas seda, et ma olin taaskord jooksmisega hädas. Peale jooksu oli veel väike hommikuvõimlemine ja siis võisime sisse minna.
     Teine vahetund oli võistluse vahetund. Igal klassil oli kausitäis vett ja seal sees üks õun. Ja siis tuli hakata järjest ükshaaval jooksma. Kausi juurde, seal tuli ilma käte abita õunast amps võtta, suu tühjaks süüa ning tagasi joosta. Arvestades seda, et see õun seal vee sees ulpis, polnud eriti tore ja sestap jäin mina võistlusest pigem kõrvale - ma oleksin reaalselt pärast kogu sellest veest paras pandakaru olnud ja mul polnud isegi midagi kaasas, et siis meiki värskendada või miskit.
     Kolmas vahetund oli takistusterada. Igal klassil kästi enda hulgast kümme inimest valida. Muidugi pandi kohe need kõige kiiremad välja ja siis teatati, et need kümme ei osale ja pange uuesti kümme inimest kokku. Hakati siis neist aeglasematest võistkonda kokku vorpima - kuna ma kohe e r i t i aeglane olen, siis ei pääsenud ma isegi aeglaste võistkonda vaid olin lihtsalt omaette grupp. Rada koosnes igatahes matist, millel pidi ennast rullima, siis oli vist rõngas millest tuli läbi hüpata, siis oli üks inimene, kelle alt tuli läbi roomata, midagi vist palliga ja rõngaga ja siis tuli laupa postile toetades selle ümber kümme ringi teha ning siis superuimasena uuesti palliga midagi korraldada ning siis sama rada pidi tagasi.
     Põhimõtteliselt on see lõpp nüüd kohe-kohe kätte jõudmas. Homme õhtul kell viis on juba lõpupidu kus me oma kavadega peame esinema - just nägin vaeva riidekomplektide kokku panemisega, mis oli paras peavalu. Närv on kuidagi veidralt sees või on see pigem selline põnevus ja ärevus. Homme veel rassimist ja siis ongi kõik. Keegi võidab, keegi ei võida ja rebastenädal ongi läbi. Ma ei oska isegi sõnadesse panna kui väga kogu meie klass võita tahab. Me oleme kõigest aktiivselt osa võtnud ja kogu selle nädala andnud endast reaalselt parima ja rohkemgi veel ja see oleks lihtsalt kirjeldamatu joovastus, kui me peale kogu seda tööd uhkete võitjatena koju saaksime minna. Aga samas oleme me kogu klassiga juba ühele nõule jõudnud, et kui seda võitu ei tule, siis ei tule - 12A jääb meie austatud jumalateks sellegipoolest.
     Homme on punk/rock teema. Kuidagi naljakas, kuidas enamik klassist paaniliselt riideid otsis ja minul komplekt juba ammu-ammu välja oli valitud. Polnud eriti raske. Igatahes kavatsen ma üsna üle pingutada kogu meigi ja soengu ja muu seesugusega. Mida tumedam ja dramaatilisem, seda parem.
     Mis puutub piltidesse, siis tegelikult olen ma juba selliseid üsna toredaid pilte leidnud, aga ma ei hakka neid veel üles panema. Ootan kogu kupatuse ära ja siis teengi suure postituse. Pole mõtet neid natukese haaval üles laduma hakata.
     Igatahes.. soovige meie klassile siis kõik edu ja ehk kisendab järgmine blogipostitus juba meie suurest ja võimsast võidust. Aga nüüd lähen ma magama. Olen viimased päevad reaalselt 5.15 hommikul üles ärganud, et kõigega valmis saada ja seega öösiti ainult oma 4-5 tundi maganud, mis tähendab seda, et ma olen nüüdseks üks paras laip. Aga JUMALATE JAOKS POLE UNEST KAHJU! :)







No comments:

Post a Comment