Tüüpiline, kas pole? Jääb vaid üle loota, et see püsib kauem, kui kõik tema toredad eelkäiad.
---
Ma nägin täna öösel unes umbes sadat erinevat õnnetust, mille käigus surma saada. Ma pole ilmselt kunagi ühegi unenäo jooksul nii palju lusikat nurka visanud, kui täna öösel. Küll kukkusin ma kuskilt rõdult, aknast ja katuselt alla, küll suutsin ma millegi vahele jääda, küll kukkusin ma mingisugustele teravatele asjadele otsa, siis mind vist isegi veel tulistati ja pussitati ja mida kõike veel, ühe korra reaalselt löödi mulle selline pikk terav ora läbi pea ja kohe ära suremise asemel läksin ma ise haiglasse ja viskasin seal siis viimaks sussid püsti.
Samas ei olnud tegu tegelikult üldse õudusunenäoga. Ma lihtsalt surin järjepidevalt ära ja muud midagi. Ei mingit valu, hirmu, piina ja sellist nalja. Lihtsalt pidev suremine, ellu ärkamine, uuesti suremine ja nii edasi. Imelik, eksole?
Ilmselt oli põhjus selles, et ma eile õhtul viimaks "Kellavärgiga apelsin"i läbi lugesin. See on reaalselt ka kõige vägivaldsem raamat, mis ma kunagi lugenud olen. Igal leheküljel lüüakse vähemalt ühel inimesel hambad kurku, üle lehekülje pekstakse keegi poolsurnuks või vägistatakse ära ja igas peatükis vähemalt korra lastakse kellelgi soolikad välja. Äärmiselt lõbus kohustuslik kirjandus. Tegelikult ei saanud ma terve kogu raamatu vältel selle poindile pihta ja lugesin lihtsalt suht sellise tühja peaga ja siis v i i m a k s raamatu viimase leheküljega jõudis mulle kohale, mida see tore teos siis ütlema pidi ja tuli välja, et tegelikult see polnudki nii igav ja sisutühi ja mida kõike veel. Aga kellelegi soovitama ma seda siiski ei rutta, enamik pole ilmselt nii imelikud, kui mina, kes viimase lehekülje lõpetamisega raamatu "täitsa heaks" tembeldab. Neljapäeval tulev kirjand selle raamatu kohta on siiski hirmuäratav. Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma suudan kirjutada kirjandi, mis meie äärmiselt karmile ja kriitilisele eesti keele õpetajale meelepärane oleks.
---
Teisipäevast hakkab meil rebaste retsimine. Stiilipäevad on kõik õnneks üsna sellised toredad, pigem on need kavad, mis me viimaseks päevaks kokku peame klopsima, üsna hirmuäratavad. Tänu taevale on meie klass aktiivsetest inimestest pungil ja seega ma ise midagi erilist välja mõtlema ei pea - erinevalt Raksust, kellest mul kohe täitsa kahju on. Aga teemad on siis siin:
Teisipäev - teletupsud (minust saab äärmiselt tore tinky-winky)
Kolmapäev - eluheidikud (prügikotiga kooli minna on alati tore)
Neljapäev - superkangelased (nanananana batgirl)
Reede - rock/punk (päev, kus ma saan reaalselt veel tumedama meigiga kooli minna, kui tavaliselt)
Reede - rock/punk (päev, kus ma saan reaalselt veel tumedama meigiga kooli minna, kui tavaliselt)
Kavade jama ma välja kirjutama ei hakka, sest need pole mul isegi päriselt peas ja kuskilt otsima ma ka ei viitsi hakata. Igatahes pole olukord kiita ja me peame reedeks oma viis(?) kava välja mõtlema.
---
Ahjaa.. mulle meenus veel, et ma lähen 20.-30. oktoobriks Inglismaale õele külla. Jah, teil on lubatud mind mõrvavate pilkudega silmitseda ja kadedaid sõnu pobiseda - ma ise teeksin sama.
No comments:
Post a Comment